Ratas
Romaan
Taani keelest tõlkinud Adelaide Lemberg
298-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Valik 1933
Raamat on müüdud
Tutvustus
Romaani tegevus toimub Chicagos. Üks peategelastest, skandinaavia juurtega Ralph Winnifred Lee on luule- ja kirjandushuviline noormees, kes üritab leida Ameerika Ühendriikide juuri.
«Kas sa siis ei taha mõista mind? Kas sa ei taipa, kui tähtis on Ameerikale jõuda selgusele oma mineviku üle, liita oma ajalugu teiste maailma rahvaste ajalooga? Sa ju tead, et meie haige koht on traditsioonide puudumine Ühendriikides, et me ostame Euroopast hertsogeid kaasadeks oma miljonäride tütreile. Võta asja praktiliselt. Mis tähendaks rikastada meie ajalugu kolme-nelja vanamaailma rahvuse minevikukaardiga? Me pole juurdunud siia kuigi sügavalt, meie ladvad on küll kõrged, kuid meie juured pole sügaval maas. Meil puudub rahvusele omane ühtsus, meil puuduvad lähtekohad ühtlaseks maailmavaateks, meil puuduvad mälestused. Kuid nüüd olen leidnud need mälestused, nüüd ma tean, mis kuulub meile, ja pagan võtku mind, kui ma ei pane alust Ameerika vaimuelule. Ma püstitan Ameerika vaimule torni, mille aluseks on aaria algupärandid ja mille tipp ulatub meie tulevikutaevasse. Islandi saagad on meie minevikuvara, Niebelungide-laul on meie rahvuslik aare, Inglismaa ajalugu on meie ajalugu. Tahan kirjeldada, kuidas meie rass, lahkudes uduseilt põhjamaa kõrgendikelt, rändas jääliustikuna lõuna poole; tahan välja uurida, kuidas kimbrid ja teutoonid, langobardid, gootid ja vandaalid, normannid ja anglosaksid sajandite kestel on maandunud Ameerikas. Tahan kirjutada eepose suurest rändamisest, mis kestab alles meie päevil: olen ju ise näinud, kuidas rändureid voolab siia rahvuste viisi. Kirjutan esimesist teerajajaist, koguni aastatuhandete säilimusi ja annan kõikide ameeriklaste mõtteile ühise suuna...»
«Kas sa siis ei taha mõista mind? Kas sa ei taipa, kui tähtis on Ameerikale jõuda selgusele oma mineviku üle, liita oma ajalugu teiste maailma rahvaste ajalooga? Sa ju tead, et meie haige koht on traditsioonide puudumine Ühendriikides, et me ostame Euroopast hertsogeid kaasadeks oma miljonäride tütreile. Võta asja praktiliselt. Mis tähendaks rikastada meie ajalugu kolme-nelja vanamaailma rahvuse minevikukaardiga? Me pole juurdunud siia kuigi sügavalt, meie ladvad on küll kõrged, kuid meie juured pole sügaval maas. Meil puudub rahvusele omane ühtsus, meil puuduvad lähtekohad ühtlaseks maailmavaateks, meil puuduvad mälestused. Kuid nüüd olen leidnud need mälestused, nüüd ma tean, mis kuulub meile, ja pagan võtku mind, kui ma ei pane alust Ameerika vaimuelule. Ma püstitan Ameerika vaimule torni, mille aluseks on aaria algupärandid ja mille tipp ulatub meie tulevikutaevasse. Islandi saagad on meie minevikuvara, Niebelungide-laul on meie rahvuslik aare, Inglismaa ajalugu on meie ajalugu. Tahan kirjeldada, kuidas meie rass, lahkudes uduseilt põhjamaa kõrgendikelt, rändas jääliustikuna lõuna poole; tahan välja uurida, kuidas kimbrid ja teutoonid, langobardid, gootid ja vandaalid, normannid ja anglosaksid sajandite kestel on maandunud Ameerikas. Tahan kirjutada eepose suurest rändamisest, mis kestab alles meie päevil: olen ju ise näinud, kuidas rändureid voolab siia rahvuste viisi. Kirjutan esimesist teerajajaist, koguni aastatuhandete säilimusi ja annan kõikide ameeriklaste mõtteile ühise suuna...»