Ajaloo ja argipäeva ees
Atikleid ja mälestusi
328-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Raamat on läbi müüdud
Tutvustus
Olen üles kasvanud Tallinna vanalinnas. Minu lapsepõlve argipäev möödus ajaloo keskel: dominiiklaste kloostri hoovis Vene tänaval. Kirikus oli küll ladu ja praeguses Kloostri Aidas vabrik, aga laste elu nende müüride vahel oli siiski ääretult põnev. Koolitee viis mööda Apteegi tänavat Raekoja platsile, sealt edasi läbi vanalinna linnamüüri äärsesse vanasse kooli, mis minu kooliajal oli Tallinna I Keskkool, nüüd aga Gustav Adolfi Gümnaasium.
Tartu Ülikoolis õppisin eesti filoloogiat ja spetsialiseerusin soome-ugri keeltele. Kuuekümnendatel aastatel oli Tartu ülikoolis veel rohkesti Eesti-aegseid õppejõude. Meid kasvatasid ja kujundasid Paul Ariste, Paula Palmeos, Paul Alvre, Villem Alttoa, Gerda Laugaste, Eduard laugaste, Arnold Kask jt.
Pärast ülikooli jäi keeleteadus kõrvale. Hakkasin rohkem tegelema kirjandusega, kirjutama arvustusi ja artikleid.
Olen töötanud Keele ja Kirjanduse Instituudis, F. Tuglase Majamuuseumis, Sirbi toimetuses, Eesti Teaduste Akadeemias, EV Kultuuriministeeriumis. Praegu töötan ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuses.
Käesolevas raamatus avaldatud kirjatööd pärinevad aastatest 1978-2007. Enamik neist on ilmunud Loomingus, Keeles ja Kirjanduses, Sirbis.
Argipäev ja ajalugu, samuti mälu ja mäletamine on selle raamatu olulised teemad. Kuidas kirjanik näeb ja kujutab möödunud aegu, mida me ise mäletame oma elust ja lähedastest. Kirjandusest kirjutamisel ei ole ma mööda pääsenud ka kirjasõnaks saanud olevikuelust, mis mõne kirjaniku loomingus on hall vaimu muserdav argipäev, teisel aga rõõm elust ja igast uuest päevast.
Mäletamise juurde kuulub ka unustamine. On asjad, mida me mäletame, ja väga palju seda, mille oleme unustanud. Mul on tunne, et oleme kuidagi hakanud unustama isegi vana head Eduard Vildet, kes oli eestlane ja eurooplane juba hulk aega enne nooreestlasi. Tema «Mahtra sõda» oli oluline XX sajandi alguse eestlastele ja moodne teos tolle aja Euroopas.
Paljusid kirjanikke, kelle loomingust olen kirjutanud artikleid ja arvustusi, olen omal ajal ka intervjueerinud. Mind on kütkestanud lugemine, aga kultuurilehe toimetuses töötades ja kirjandusest kirjutades hakkasid huvi pakkuma ka raamatute kirjutajate lood. Sestap jutuajamised kirjarahvaga. Valik neist on ilmunud kogumikus «Kõnelesid».
Mall Jõgi
Tartu Ülikoolis õppisin eesti filoloogiat ja spetsialiseerusin soome-ugri keeltele. Kuuekümnendatel aastatel oli Tartu ülikoolis veel rohkesti Eesti-aegseid õppejõude. Meid kasvatasid ja kujundasid Paul Ariste, Paula Palmeos, Paul Alvre, Villem Alttoa, Gerda Laugaste, Eduard laugaste, Arnold Kask jt.
Pärast ülikooli jäi keeleteadus kõrvale. Hakkasin rohkem tegelema kirjandusega, kirjutama arvustusi ja artikleid.
Olen töötanud Keele ja Kirjanduse Instituudis, F. Tuglase Majamuuseumis, Sirbi toimetuses, Eesti Teaduste Akadeemias, EV Kultuuriministeeriumis. Praegu töötan ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuses.
Käesolevas raamatus avaldatud kirjatööd pärinevad aastatest 1978-2007. Enamik neist on ilmunud Loomingus, Keeles ja Kirjanduses, Sirbis.
Argipäev ja ajalugu, samuti mälu ja mäletamine on selle raamatu olulised teemad. Kuidas kirjanik näeb ja kujutab möödunud aegu, mida me ise mäletame oma elust ja lähedastest. Kirjandusest kirjutamisel ei ole ma mööda pääsenud ka kirjasõnaks saanud olevikuelust, mis mõne kirjaniku loomingus on hall vaimu muserdav argipäev, teisel aga rõõm elust ja igast uuest päevast.
Mäletamise juurde kuulub ka unustamine. On asjad, mida me mäletame, ja väga palju seda, mille oleme unustanud. Mul on tunne, et oleme kuidagi hakanud unustama isegi vana head Eduard Vildet, kes oli eestlane ja eurooplane juba hulk aega enne nooreestlasi. Tema «Mahtra sõda» oli oluline XX sajandi alguse eestlastele ja moodne teos tolle aja Euroopas.
Paljusid kirjanikke, kelle loomingust olen kirjutanud artikleid ja arvustusi, olen omal ajal ka intervjueerinud. Mind on kütkestanud lugemine, aga kultuurilehe toimetuses töötades ja kirjandusest kirjutades hakkasid huvi pakkuma ka raamatute kirjutajate lood. Sestap jutuajamised kirjarahvaga. Valik neist on ilmunud kogumikus «Kõnelesid».
Mall Jõgi