Eesti rabad
Ökoloogilis-metsanduslik uurimus
314-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Halo Kirjastus 2005
Raamat on müüdud
Tutvustus
Raba on unikaalne ökosüsteem, kus valitsevad keskkonnaolud on püsiva elupaigana talutavad vaid vähestele taime- ja loomaliikidele.
Meie veerohked, ürgsed älve- ja laukarabad on Euroopas atraktiivsed loodusharuldused, mille teadusliku uurimise tulemused aitavad paremini korraldada nende tutvustamist ja kaitset. Prof. Uno Valgu pikaajalised vaatlused ja nende vaatlusandmete alusel tehtud järeldused on ainulaadne materjal, mis aitab selgitada rabas valitsevaid väga erilisi ökoloogilisi tingimusi. Tänuväärne on autori püüdlus kasutada andmete kogumisel ja interpreteerimisel mitme eriala spetsialistide abi. Uurimistulemuste alusel on töö autor veendunud, et Eesti kliimaoludes, kus sademete hulk ületab aurumise, on soostumisprotsessid ülekaalus ja aastakümnetega soostunud pindala laieneb. Selle protsessi piiramiseks on paratamatult vajalik soode kuivendamine.
Villu Reiljan
Tuginedes Eestis aastakümneid kestnud sihipärasele uurimistööle antakse lugejale kokkuvõtlik ülevaade soode kõige viimasest arenemisastmest - kõrgsoost ehk rabast. Töö koostamisel on kasutatud uuringutel kogutud andmestikku.
Teksti ja rohkete illustratsioonide abil antakse ülevaade rabade tekkest, rabas valitsevatest edaafilistest, hüdroloogilistest, klimaatilistest ja biootilistest tingimustest, selgitatakse põhjuseid, mis pärsivad rabas metsapuude kasvu ning lagerabade looduslikku metsastumist; käsitletakse puude uuenemise ja kasvu iseärasusi ning melioratsiooni mõju sellele, kirjeldatakse lagerabade metsastamiskatsete tulemusi.
Raamat on vajalik keskkonnakaitse, metsanduse, looduskasutuse ja teiste erialade spetsialistidele, üliõpilastele ning kasulik ka loodussõpradele, kel tuleb oma kutsetöös või õpingutes kokku puutuda mulla soostumise, soostuvate metsade ja rabadega.
Meie veerohked, ürgsed älve- ja laukarabad on Euroopas atraktiivsed loodusharuldused, mille teadusliku uurimise tulemused aitavad paremini korraldada nende tutvustamist ja kaitset. Prof. Uno Valgu pikaajalised vaatlused ja nende vaatlusandmete alusel tehtud järeldused on ainulaadne materjal, mis aitab selgitada rabas valitsevaid väga erilisi ökoloogilisi tingimusi. Tänuväärne on autori püüdlus kasutada andmete kogumisel ja interpreteerimisel mitme eriala spetsialistide abi. Uurimistulemuste alusel on töö autor veendunud, et Eesti kliimaoludes, kus sademete hulk ületab aurumise, on soostumisprotsessid ülekaalus ja aastakümnetega soostunud pindala laieneb. Selle protsessi piiramiseks on paratamatult vajalik soode kuivendamine.
Villu Reiljan
Tuginedes Eestis aastakümneid kestnud sihipärasele uurimistööle antakse lugejale kokkuvõtlik ülevaade soode kõige viimasest arenemisastmest - kõrgsoost ehk rabast. Töö koostamisel on kasutatud uuringutel kogutud andmestikku.
Teksti ja rohkete illustratsioonide abil antakse ülevaade rabade tekkest, rabas valitsevatest edaafilistest, hüdroloogilistest, klimaatilistest ja biootilistest tingimustest, selgitatakse põhjuseid, mis pärsivad rabas metsapuude kasvu ning lagerabade looduslikku metsastumist; käsitletakse puude uuenemise ja kasvu iseärasusi ning melioratsiooni mõju sellele, kirjeldatakse lagerabade metsastamiskatsete tulemusi.
Raamat on vajalik keskkonnakaitse, metsanduse, looduskasutuse ja teiste erialade spetsialistidele, üliõpilastele ning kasulik ka loodussõpradele, kel tuleb oma kutsetöös või õpingutes kokku puutuda mulla soostumise, soostuvate metsade ja rabadega.